Söömishäiretest on
kõige enam esinevad anoreksia ja buliimia. Need kaks haigust on
küllatki sarnased. Mõlema häire puhul on väga iseloomulik liialdatud
muretsemine figuuri ja kehakaalu pärast. Enamasti esinevad need häired noortel
naistel ning neil on haiglane hirm paksuks minemise ees ja püüeldakse väga
saledamaks samas kahjustades oma tervist. Nad ei saa ise aru, et kahjustatakse
oma tervist, sest neil on kindel eesmärk saada kõhnaks. Inimesel, kellel esineb
söömishäire, valib väga täpselt mida, millal ja kui palju ta sööb. Kuid esineb
ka perioode, kus liigne stress toob kaasa endale kindlaks määratud
toitumisrežiimi rikkumise. Rikkumisega tekib süütunne ning selle leevendamiseks
kasutatakse erinevaid viise toidu kiiremaks eemaldamiseks oma organismist.
Oksendamine ja lahtistite kasutamine on üks peamisi viise. Lisaks tehakse ka
intensiivset füüsilist trenni ning kuna süütunne on suur, siis muudetakse dieet
veelgi rangemaks.
Söömishäirega
inimesel on erinev mõtlemine tavapärasest. Kuna nad on väga keskendunud oma
kehakaalu jälgimisele ja dieedi pidamisele, siis nad näevad ka oma söömisi
teisiti. Nende jaoks on väga tähtis kontrollida oma söömist. Näiteks väldivad
nad teatud toitaineid või toite, sest nad arvavad, et need teevad kindlasti
paksuks. Nad on ka väga tundlikud, kui keegi peaks midagi ütlema halvasti nende
välimuse kohta. Võidakse olla väga äärmuslikud, näiteks nad arvad, et kui
võtavad ühe kilogrammi juurde, siis nad hakkavadki juurde võtma ja lõpuks
kaaluvad üle saja kilo.
Väliselt tunduvad
söömishäirega inimesed väga tublid ning aktiivsed, kuid seesmiselt ollakse väga
ebakindlad. Nad võivad arvate, et kui keegi kuskil tema läheduses naerab, siis seda
tehakse tema üle, sest ta näeb kole välja kuna võttis mõne kilogrammi juurde. Nad
usuvad asju, mis ei ole tegelikult oma vahel seotud.
Söömishäirete ,anoreksia ja buliimia, kohta ei ole teada täpselt, miks need tekkivad. Kuid on teada häireid soodustavad tegurid. Neil on suured nõudmised enda kohta, tähtis ideaalne elustiil, kuid puudub kontroll oma elu üle, madal enesehinnang ja –väärikustunne. Lisaks on veel suhtlemisprobleemid oma perekonnaga ja sõpradega. Tulenedes sellistest probleemidest, tekivad tunnetuslikud vead, väärastunud mõtlemine söömisest. Inimene satub ringi, kus üks sündmus põhjustab teist ja seda ringi ratast.
Söömishäirega
patsiendi mudel, ring:
- Madal, negatiivne enesehinnang – häirega inimesed ei leia enda juurest midagi positiivset
- Liigne muretsemine kehakaalu ja figuuri pärast – muretsetakse iga kilo pärast, mis tuleb juurde ning nähakse ennast paksuna
- Perfektsionism ja dihhotoomne mõtlemine – nad tunnevad vajadust, et kõik peab ende elus hästi olema, nad peavad kõiges kõige paremad olema ja kui nad ei suuda seda, siis nad mõtlevad, et on kõige halvemad ja lollimad
- Intesiivne ja jäik dieet – tahetakse aina rohkem kehakaalu vähendada
- Perfektsionism ja dihhotoomne mõtlemine – tundakse ennast kindlalt, sest dieet on mõjunud ja kõik on hästi
- Söömishood – liigne stress nii kehale kui ka vaimule tekitab olukorra, kus süüakse võimalikult palju vähese ajaga
- Negatiivne emotsioon – peale söömist tekib süütunne
- Tahtlik oksendamine või lahtistite kasutamine – et süütundest vabaneda, kuna rikuti oma dieeti
Peale oksendamist
muutub enesehinnang veelgi madalamaks, sest ei suudata pidada kinni oma
dieedist ja kõik hakkab otsast peale.
Söömishäirega
inimese paranemine on tähtis, sest tekivate terviseprobleemide tõttu on oht surmaks. Kuna patsiendid ise tavaliselt ei saa aru, et nad teevad endale kahju, siis
on tähtis, et nende kõrval oleks inimene, kes märkab muutusi nende käitumises
ja aitab neil leida abi.
Kognitiiv-käitumisteraapia
on tõhus ravi söömishäirete puhul. Teraapia õpetab patsiendile muutma mõtlemist
kui ka käitumist. Patsienga peab looma usaldusväärse suhte.
Patsiendile antakse
teraapia käigus selline informatsioon:
- Ravi ülesehitus, laad ja eesmärk
- Haigusest ülevaade
- Kehakaal ja selle reguleerimine – patsiendi kehakaalu kujutlemine protsenduaalselt, soovitatav kehakaalu vahemik
- Ülesöömise, tahtlikult esilekutsutud oksendamine ja lahtistite liigse kasutamise füüsilised tagajärjed – komplikatsioonid elektrolüütide tasakaalu häiretena, süljenäärmete suureneminesena ja selletõttu näo pontsakaks muutumine, hambavaaba vaaba lagumine, tursed, menstruatsiooni häired
- Oksendamise ja lahtistite kasutamise suhteline tulutus kehakaalu kontrollimise vahendina – suure koguse kalorite omastamine, oksendamisel mitte kõige väljutamine, lahtistite minimaalne toime energia mitte omastamisele
- Dieedi negatiivne toime - ülesöömise soodustamine, enesehinnangu alanemine
